And I'll have my vengeance! In this life or the next!

Tervist kallid lugejad, kuigi ma pakun, et teid on umbes viie ringis. Taas kaks päeva möödas, krt ma pean selle kätte võtma ükskord, aga no kuidagi ei saa ja nüüd ei kirjuta ma ka kaks päeva. Seekord ei ole plaanitud unustada ega midagi sellist. Ma nimelt alustan oma suvist tööteekonda. Ega ma tegelikult väga ei tahaks minna sinna, aga ma loodan vähemalt sellele, et saan enam vähem normaalset raha, vaja siiski ju arvuti osta ja härra võitsin ainult 1000 krooni tahab oma võlga ju ka tagasi, seega peab teenima natuke ja siis saab kõik selle aetud nagu tarvis oleks. Aga, mida ma olen teinud kaks päeva?
Eile ehk laupäeval käisin ma korra Tartus ja mitte niisams ringi vahtimas, sest seda linna ma juba olen näinud oma jagu, aga käisin Eesti korvpalli meistrovõistluste kuuendat finaalmängu vaatamas, Rock võitis, aga jama see, et nad täna kaotasid ja jäid meistritiitlist ilma, väga kahju, aga no teine koht on ka hea, kuigi selle nõmeda neegri vastu oleks võinud siiski võita, aga teisel poolajal läks suht mäng käest ära ja ega sealt enam siis midagi tahta polnudki. Kkurat, hirmus külmavörinate hoog tuli peale. Aga tagasi tulles eilse juurde, siis midagi suurt rohkem ei toimunudki, peale selle, et käisin kossu vaatamas ja vaatasin kõik "Sõprade" kaheksanda hooaja osad ära. See oli ka kõik.
Täna ma siis ärkasin üles vaatasin vormelit, passisin arvuti taga, vaatasin veel vormelit ja siis vaatasin kossu ja peale seda oi oi oi! Peale seda pidin ma minema Kruusimägide residentsi. Miks? Sellel on väga lihtne seletus. Nimelt on nii, et mina ja Aet tahame kokku kolida Tartus ja me tegime selle teatavaks ka oma vanematele, aga Aeti ema suhtus sellesse suhteliselt skpetiliselt ja me pidime tema mitte just ülekuulamisel käima, aga temaga vestlemas sellest, et miks me Aetiga tahame kokku kolida. Ma panin ikka oma jutuga nii puusse. Ma ei imestaks, kui ta peale sellist juttu ei tahaks Aeti ja minu kokkukolimist lubada, tagasisõites, tuli veel niipalju pähe, mida oleks võinud öelda, aga millest ei rääkinud. Aga lodoan, et see asi sai korda ja kui ei, siis ma isegi oleks valmis uuesti minema vist, et ka need viimased asjad ära rääkida, mis meelde tulid. Peaks üles kirjutama kuskile, et meelest ei ununeks juhuks, kui neid mõtteid tarvis läheb. Ma tunnen ennast natuke halvasti ka sellepärast, et jätsin suht paha mulje endast taaskord, kokutasin ja olin kogu aeg sellise väriseva häälega. Huvitav, millest see tulla võiks? Ma pakun taaskord, et mu esinemispuudusest, pole enam harjunud selliseid tõsiseid jutuajamisi pidama. Kooli ajal sai suht kogu aeg õpetajatega juttu aetud taga ruumis ja üldse kuidagi rahva ees esineda, nagu ma juba räägin eelmises blogis. Võimalik, et seetõttu jäi minust vale mulje, Vale mulje selles suhtes, et miks ma kokku tahan kolida. Minu jutust jäi suht selline tunne, et mul pole kuskil elada ja mul oleks vaja, et keegi utsitaks mind õppima ning et ma saaks võimalikult odavalt läbi elatud ülikooli aja. Tegelikult see nii ei ole. Need põhjused on küll üks osa, kuid ei moodusta kokku nii suurt osa peamisest põhjusest. Peamine põhjus on see, et ma tahaks Aetiga võimalikutl palju koos olla ja temaga aega veeta, sest no ta on niivõrd kallis ja oluline mu jaoks, mis seal ikka salata, ei tea, kuidas see mul täna huulilt ei tulnud, kui oleks pidanud. No loodame, et see midagi ei muutnud ja me saame ikka kokku kolida. Suht vastik tunne on ikka sellepärast, sest tõsiselt, kui ma mõtlen selle tänase jutuajamise peale, siis ma jätsin ikka väga vale mulje ehk suutsin ma lõpu poole, kuidagi parema selguse endast jätta, ei tea, aga ma tõsiselt loodan selle peale. Meie kokkukolimise peale ollakse ikka väga skeptilised, ma saan ka aru miks, sest Aeti ema seletas ka mulle seda. Aga uskuge mind ma ei taha samuti isaks saada veel, natuke vara oleks, aga ma usun ka seda, et meie kokkukolimist keelates ei väldi ka rasestumist ju, või kas pole. Võimalik, et see teeb asja natuke lihtsamaks, kui ei ela koos, aga see ei elimineeri võimalust. Seega on mure õigustatud täiesti, aga ma arvan, et kokkukolikine või selle mitte tegemine ei muudaks selle hirmu osas suurt midagi. Mis puutub teise hirmu, et me ei õpi, siis sellepärast oleks veel vähem vaja muretseda, sest koos olles õpime me rohkem, kui varem. Kurat võtaks, mida rohkem ma mõtlen sellele seda lollimalt ma ennast tunnen, sest ma jätsin suht idioodi või suht lolli mulje endast täna, need laused kohe üldse ei tahtnud ilusasti välja kukkuda. Seega, et ennast enam rohkem mitte masendada lähen ma ära magama.
We will meet again! Just not yet! Not yet!

Suured vabandused

Midagi on jama! Sest ma viimasel ajal kirjutan siia nii vähe, isegi mu vähesed fännid juba küsivad, et miks pole uut blogi? No siit see tuleb.
Viimati kirjutasin ma nädal aega tagasi ja ma nüüd kiirelt üritan mõelda, mida võimast selle aja jooksul siis ka toimunud on.
Laupäeval jõin ennast täis koos Taunoga, kes kurat teab kuhu kuskil 7 tundi oli ja ise ei tea seda, aga see oli päris pull, kuidas ma isegi Toomemäelt iseseisvalt kodupoolte kõndisin liitrine viinapudel käes, kus oli veel meelemürki sees, aga korki polnud ja selle ühes ühikas lasin aura vee pudelisse valada. Aga lõpp hea kõik hea. Eurovisiooni vaadates sain kaineks veel nii, et poldki kõige hullem. Ega suurt poldki, pühapäeval oli vormeli ja kossu lainel. Seda teen ma ka homme. Ega suurt peale seda toimunud polegi, kui ainult pidin tegema loovust, aga ma ei jõudnud ja Aet tegi minu eest! Ta on ikka nii hea mu vastu! Teisipäeval käisin kossu vaatamas ja Rock kaotas kurat võtaks nagu ka eile ja see on halb ja nüüd ta peab homme võitma, or else.
Ja ongi kogu nädal mul suht, midagi muud toiminud polegi, passin kodus no money and stuff ja pole midagi teha. Tegelikult tahaks midagi vaimule, sest ma tunnen puudust sellest, et Kadrinas sain ikka esineda aeg ajalt, Tartus ei ole mul seda kuskil teha, seltskond on ka teistsugune, kahju, et ikka lavakasse ei saanud, nii tahaks näidelda või esineda või midagi, sest ma tunnen, kuidas mu esinejakülg vaikselt hääbub, sest teda ei toida miski eriti. Vanasti oli lihtne seda teha, aga enam ei ole, ei tunne inimesi Tartus ju. Viimaen hea laks oli Geitrix. Võiks midagi sellist veel olla, oh kui äge oleks.
Ega suurt midagi polegi, püüan hiljemalt homme veel midagi kirjutada, head aega nüüd.

PS! Ullult äge oleks, kui keegi kommenteeriks ka mu bloge! Aitäh!

The Sith destroy, we must!

Tervist,

Taas on paar päeva möödunud sellest, kui ma viimati siia midagi kirjutasin, no väike ootamine, pidigi asju magusamaks tegema. Mu vabandus oleks tegelikult see, et olen olnud busy veidi. Millega? No neljapäeval oli mul eksam ja tänu sellele plaanisin ma terve kolmapäev, et hakkan eksamiks õppima, persetki ma seda tegin lõpuks, aga neljapäeva hommikul sai seda siiski tehtud, eksam polnud küll suurem asi, sest õpitud sai ikkagi liiga väha, aga no mis teha, kui LaIsKuS KoNdItEs. Muidugi vähene huvi selle aine vastu on ka kergelt seletatav, eriti neile, kes olid keskkooli ajal minuga ühes vene keele rühmas, see eit on ehtne samasugune rippuvate põskedega mõrd, kes sitaaugu kaudu lapse saanud on.
Pealegi oli neljapäeval Euruvisiuun ju. Paistab, et meie viis piigat ka see aasta ei lähe edukale tiile and wount get loud either. Selle eest meie neli vanille maitselist maitselist tütarlast said oma tahtmise, vähemalt algselt ja on ka laupäeval reas. Minu jaoks on see isegi rõõmsam, kui see, et eestlased edasi oleks saanud! See on see, kui võtad neegriplika kampa lõpuks, ei tasu ma ütlen teile! Rassism on liiga värskelt kuivanud pisar inimkonna põsel! Aga kes mind ikka kuulab! Aet võib olla ja Valve ka viimasel ajal. Kes on Valve? Valve on sureva Firma kummitus, veeratab asju laupeal laiali ja teeb muidu lärmi meil siin. Ta muidu on sõbralik, aga me igaks juhuks ei aja ka teda närvi, kurat seda teab, mis siis juhtuma hakkaks.
By the way Coca-Cola Meltsiveski Konsumis still 9.90, kui kedagi huvitab veel. Vaatasin pudelilt igaks juhuks parim enne ka üle, aega on veel 23. maini selle kiire asjaga, seega, let us not get loud, but let us drink and feel the cool vibes. Mis teha, mul see visiuun ikkagi hinges, eks peamiselt seetõttu, et Ninjad seal lõpuks on ja oma asja ajavad. Tore oleks muidugi, kui nad võidaks, aga tõenäoliselt seda ei juhtu, sest pole ju showd mida näidata, see on ju lauluvõistlus ja ilma showta seal ei võida enam. Kuhu on kadunud vanad head ajad, nagu näiteks aasta 2001, kui laul veel võitis? Eks me ole veel vanakooli esindajad, mis muud. Või pole meil sellist inimest, kes ned tütarlapsed ja neegriplikad sinna wild dance tegema paneks? Ei tea, aga kui me tahame toredaid aegu tagasi, siis tuleb midagi ette võtta. Lihtne let's go and party ei toimi enam. Aga see selleks. Mis siis veel juhtunud on? Ega suurt peale selle midagi, et kool hakkab vaikselt läbi saama, kuigi see kõlab veidralt, alles ta sai ju! Selles mõttes, et keskkool sai just läbi ja nüüd ei saa ju kool läbi, lihtsalt paus kõrghariduse omandamisse. Sellega seoses tuleb meelde, et sain tuutroiks. Veider tegelikult, et sain, sest kursuse läbimisel sain 100-st punktist õnnestus mul koguda 54, aga ju siis pole see nii oluline, vähemalt on mul publik, kes suure tõenäosusega koosneb 100% naisterahvastest, lõpuks saan ma naiste sea populaarne olla tänu sellele, et pean nendega koos viibima pidevalt ja lõpuks olen populaarne ka meeste seas, sest nemad tahavd minuga hängida, kuna tean niipalju naisi Tartus. Nali naljaks J. Lo. perse paljaks!
Ega suurt vist midagi rääkida polegi enam.

Tänan lugemast!

PS! Kui keegi saab laenata väikest kaubabussi transpordiks oleks hea, kui teada annaks. Eriti hea oleks koos juhiga! Aitäh!

Kuradi kurat

Tere taas, ma pole ammu kirjutanud, mis? Tegelikult täpselt nädal aega kui päevi lugeda. Põhjus, miks pole kirjutanud on see, et olen olnud busy busy ja laisk ka. Hakkaks teile, lugejatele, kuigi ma ei tea, kui palju teid on, siis kirjutama päev haaval. Kuna viimane kord kui kirjutasin oli 10. mai, siis alustan järgena päevaga:
11. mai: Kui täpne olla oli see kolmapäev ja käisin hommikul koolis, õhtul netti ei pääsenud, ma oletan.
12. mai: See oli neljapäev ja miks ma siis ei kirjutanud? Tõnäoliselt seetõttu, et päeva ajal ma koolis ei käinud, arvutit siin polnud ja ma õppisin Pedagoogilist psühholoogiat ja õhtul ei saanud taas netti ligi. Tegelikult oli Aet ka veel siin ja me vaatasime telekat, mängisime telekamängu ja juurdlesime selle üle, et kas õppima ka hakkame järgmise päeva KT-ks ja otsustasime seda mitte teha, kuigi natuke lugesime õpikust, ja proovida unprepared testi ja selleasemel tegime oma loovõpetuse töid.
13. mai: Reede, hommikul kümme enne kaheksat olin juba keemia ringis ja ootasin, et saaks kontrolltööd tegema hakata, vaadake kuupäeva ja päeva, seega oletasin, et läheb halvasti, kuigi mul oli õppimata niigi. Oh seda imet, kahest küsimusest, oli üks selline mille vastust ma teadsin ja teise vastuse õppisin ma kontrolltöö käigus ära ja kirjutasin samuti vastuse lehele. Kui kontrolttö tehtud täitsin veel lehe, ainekursuse kohta ja panin auditooriumist ajama. Läksin nimelt Tallinna bussi peale, et Tallinnasse sõita. Saime bussiel Aetiga, sõitsime natuke maada Tartust välja ja siis lõpuks tabas meid kurikuulus 13 ja reede. Buss lagunes ära ning peale 100 meetri läbimist, tugeva vibratsiooniga bussi keres jäi ta seisma tee serva. Siis kukkus üks vene aktsendiga blond libu karjuma bussijuhi peale. Tuli veel välja, et on arst, hea vitt ikka. Kõik inimesed olid niigi natuke ehmatunud, et buss järskus tõmblema hakkas ja siis veel see vinguv vitt ajab ka kõiki närvi. No istusime seal bussis 45 minti kuni asendus saadeti. Tegelt tuli vahepeal veel üks buss, aga sinna ma ei mahtunud, aga mul pold kiiret ka. No kui linna jõudsin, siis polnud suurt midagi. Käisin Aetiga naisteriiete poes kogu aja, kui ta linnas oli. Ta läks nimelt rongiga Rakverre tagasi. Igatahes mina sain veel inimestega kokku, nägin, kuidas Viru keskuse ees miski laksu all tüüp hullu moodi purskaevusid ja laudu koristas. Pärast seda läksin Petsi juurde ja seal möödus õhtu õdusate juttude ja joogiklaasi taga.
14. mai: Laupäev, ärkasin julma pohmakaga, õnneks Pets aitas hädast välja Ibuprofeni ja aspiriiniga, viimane oli selleks, et veri vedelamaks tagasi saada. Siis sain emmega Ülemistel kokku, kuhu mul tuli bussijaamast jala minna, sest ma ei mõista ju linnaliina Tallinna linnas niiaplju. Emme ostis mulle natuke uusi riideid, mitte pooltki niipalju, kui mul vaja oleks, aga natuke siiski. Teksad ja tossud ning siis sõitsin bussiga koju Kadrinasse, terve aja kaaslaseks kodanik Siret Pung, kes oli mu bioloogiaõpetaja Kadrinas, kui keskkoolis käisin. Hea eit tegi nägu, et ei näe mind alguses ja lootsin vist, et mina temast ka välja ei tee, aga ütles siiski kõlava ja selge häälega tere, mis tal üle jäi, kui vastu öelda. Koju sõit möödus viperusteta ja meeldiva sõidukaaslasega. koju jõudes ootas mind ees miski plkiade pidu, mida mu õde korraldama hakkas seal. Mina vaatasin poole päevaga kõik Friendside seitsmenda hooaja osad ära, välja arvatud need, mida näinud olin juba, et aega kokku hoida, sest teadsin, et pühapäeval mul selleks aega pole.
15. mai: Pühapäev - õde oli eelneval päeval teatanud, et me saame vanavanematega kokku rakveres ja mul tuli vanaema Kadrinas külastada ja kõige peamisem oli see, et meil Aetiga sai koos oldud niiaplju kui pool aastat, mis minu jaoks suur asi, kuna mu keskmine on tavaliselt olnud kaks nädalat, ei tea miks ja ei hakka seda siin ka arutama momendil. Niisiis oli mul pühapäevaks palju plaane ja mitte mingisugust aimu, kuidas neid kõiki täita. Küsisin Kaitzi käest nõu, ta andis, aga teades oma vanavanemaid ja ennast ei oleks neist midagi välja tulnud, though THANK YOU KAITZ. Igatahes lükkasin Rakvere vanavanemad tunni jagu edasi ja saingi kõik oma asjad tehtud. Peale vanavanemaid Rakveres sain veel kokku Aetiga, sest siiski tähtpäev, läksime Tivolisse Genialiste kuulama ja miskite asjadega sõitma, aga tema ei tahtnud millegagi sõita ja ma siis käisin õega. Seegi oli üpris fun. Aet ütles küll, et tal pole häda midagi ja tal on hea, kui midagi ei tee, aga ma ei tahtnud sellega leppida ja otsutasin, et peaks kuskile süüma minema veel hilisel tunnil. Tegime seda hiina restoranis Virma (nagu Firma ainult, et paremad söögid :P) Siis saatsin Aet veel hiljem koju ja läksin ka ise või tegelikult mind viidi. Kodus ma ka kohe uinusin.
16. mai: Esmaspäev algas mulle juba 6.40, et asjad kokku panna ja Rakverre bussiga sõita, et siis seal omakorda bussiga tagasi Tartusse, kus ma ka praegu olen muide. Siia jõudes magasime Aetiga terve päeva maha põhimõtteliselt, mängides vahepeal telekamängu ja poest süüa tuues, suurt midagi muud polnudki. Kasisime ennast veel õhtul ja läksime magama. Aa Aet tahtis veel McDonaldisse minna õhtul, aga kuna siina me käima bussiga ja tal on kuukaart, siis ta ütles, et läheb üksi, et ma ei peaks raha kulutama (ma tean, et ta tahtis, et ma kaasa tuleks, aga ta lihtsalt ütleb, et pole vaja, aga ma ei saa teha asju, mida ta ei ütle mulle ju, ma tahaks, et ta ütleks, et ta tahab, et ma kaasa tuleks, ma ju kohe läheks). Pärast tuli välja, et Aet käis terve tee jala, sest õhtul polnud busse enam.
17. mai: Täna - pole midagi olnud ka suurt, sest kooli teisipäeviti pole, tegelt pole teda enam suht üldse järgi. Pidime ärkama 10.01, aga uni oli mul nii magus, et jäime siiski magam edasi, ju siis tuli Aetil ka ning magasime kella kolmveerand kaheteistkümneni, ning siis läskime tema poole Annelinna, pidime tegema loovust, aga ei teinud, sest tuju polnud ja ma tulin siis koju ära ja vaatasin kossu (Rock kaotas kurat, aga tulgu Ehitustöörist Tartusse, saavad niiiiiiiiiiiiii tappa) ning mängisin telekamängu ja siis tulin netti ja hakkasin ratepedetsema, rõhutan sõna pedetsema, sest sain sellise kirja:

tere noormees....
ma vaatasin,et sul on väga sümpaatne nägu ja mehine pilk...
kas olete häkki huvitatud , pakun teile proovi meie stuudios...

tutvustan siis ennast ka olen gaywebi omanik ja sooviks teist paar pilti teha....kogu see süsteem on anonüümne ja ei ole üleval eestis...kui juhtub nii,et teie pildid ei sobi meie keskkonda või ülevaataja ei kiida neid heaks,siis sobivad nad kindlasti rate.ee-sse ja need pildid saate te endale kui meie poolne vastus tuleb negatiivne...aga proovida võiksite siiski,sest meie fotograaf on tipp tasemel ja pildid tulevad alati kvaliteetsed...

palun vastakse kui olete nõus...(maksame hästi)

Sellise asja peale ei oska ma midagi kosta kohe, kindel on see, et ma seda ei tee, ega ma miski nõme ja hale ei ole, et kohe sellise asja peale jooksen. Ma saan aru, et õige pede näeb välja nagu mina, paks ja kole, aga mis siis, jama ka kui kuskil pedeajakirjas ilmun, sõida kogemata Berliini ja miskid mehed näppima tulevad.
Egas rohkem olegmi midagi, suure pedešokiga lähen telekamängu veel mängima ja Tõnniga lootma, et Joel taaskord endale meessoost sekspartnerit pole kaasa kuksilt vedanud, sest ta on ikka veel väljas, vaatama kellaajale (22.56) ja see tähendab ainult üht, ta on täis kuskil.

Lähengi, sauhh!

Annelinnast

Nii, see on jama. Misasi? Kust ma tean. Ei tegelt on nii, et mind süüdistati selles, et ma väga sageli ei maini nimesid ja kutsusin kedagi Annelinnaks, kuigi tal on nimi ka. Väga vabandan, aga ma ei mõelnud seda. Aga kui vaja siis: ma olen täna Aeti juures, kes elab Annelinnas. Nii sellega on nüüd vist segadus likvideeritud, ma loodan. Nii, nagu eile mainitud sai, tegin täna käelist tegevust ehk tööõpetust, et ükski perverssen hing ei hakkaks midagi veidrat käelise tegevuse all arvama. No ega see oluline polegi, sest ühe asjaga olen siiani hakkama saanud ja teine on pooleli ja ega ei paistagi, et see täna valmis saab. Kui aus olla, ega ma taha tehagi enam, ma tunnen ennast väga ebamugavalt. Nii, pärast pikka mõttepausi ma jätkaks siiski. Tegelikult vaatasin kurikuulsat saadet "He's a Lady" ja ootasin, pihud higised, et Aet hakkab ettepanekuid minu naisestamise kohta tegema. Vedas! Ei tea, mis tal pähe lõi, aga ta siiski ei teinud seda. Ega mind see enam väga häirigi. Ma temaga seda juba kolm korda vaadanud ja ma juba harjunud, et mind tahetakse saata kleidi ikkesse. Aga eks ma ela üle, ma olen tema kallal ka nõme (suht tihti nagu Ta ütleb). Kellel nüüd on arvamus jäänud, et Aet miski rõve bitch on, siis see eksib! Nagu ta ise ütleb ja ma nõustun "tugevalt" on ta enam vähem normaalne.
Igatahes aitab ninnu-nännutamisest ja aeg mehe juttu ajada. Seega panen oma asjad kokku ja lähen Firmasse ja panen oma armsa pidžaama selga ja poen tuttu (põhku, kes aru ei saanud). Vot see on mehelik jutt, My Ass. Ma arvan, et sean sammud kodupoole ja teepeal taon Treffneri pargis kaks venelast ära, saan kolmandalt tappa ja lähen koju joon puhtalt kuke viina ja lähen magama, et homme taas õmblemisega alustada.

Head Õhtut, annivakid!

Tervist Lompar

Alustaks täna filosoofilise mõttega. Miks inimeste jalad välja väänduvad? Ma nagu täna tulin trepist alla ja hoplaa jalg alt läinud ja täiesti valus ja koperdasin ning, kui pidama sain, et asja uurida ja aru saada, mis juhtus, mõistsin, et olen jala ära väänanud. Väga valus! Peale kerget jala tunde analüüsi otsustasin edasi kõndida, see oli valulik ja kesklinnast võtsin bussi! Pealegi on mul tekkinud, miski kahtlane valu alla parema tarkushama juurde igemesse või selle koha peale, kus ige läheb üle sisepõseks. Sealt valutabki. By the way, see, mis on öeldud, et kui näiteks jalg valutab löö ennast täiega kõhtu, et siis ei tunne jalavalu, sest kõht valutab ehk siis, et tugevam valu tapab nõrgema, see ei pea vett või on mu jalavalu ja suu valu sama tugevad. Mõlemad häiriviad, ei saa kõndida ja diktsioon on kehv. Muidu on hea päev olnud, inglise keel on siiski jama, tunnen ennast eliidina teiste seas, no on ka teisi, kes oskavad, aga kurat ma ei õppinud halligi ja sain C, mis õppejõud oli purjus, kui parandas neid või? Kaitz käis siin täna ka. Ennem seda oli üks kiirkoristus ja jooksmine, mitte minu poolt, mis mulle ei meeldi, pole kunagi see jooksmine meeldinud ja tõenäoliselt ei hakka ka meeldima. Igatahes fun oli. Ma sain ühe pildi üle naerda päris hästi, naer kõlas nagu vanasti, huvitav, kuhu see naer kadunud oli? No loodame, et nüüd on mõnda aega tagasi.
Igatahes see suur, et sissejuhtuseks homsesse. Mind ootab rõõmus teekond Annelinna homme, kus pean hakkama tegelema asjadega, mida ma ei oska ja ma ei taha neid teha, aga keda see huvitab? Selles mõttes, et mulle öeldakse, et kui pingutan, siis ka saan. No ma olen pingutanud, ja muide sitaks olen pingutanud, ning see pole aidanud, siis miks peaks see ka nüüd aitma. Ma lihtsalt ei ole loodud tegema käega asju: pilte joonistama, kujusid voolima, nõusid voolida, erinevaid esemeid voolima, õmblema, liimima jne. Aga noh, eks ma astu totalitaarsele korrale taas vastu, mis mul ikka muud üle jääb. Nüüd lähen igal juhul magama, sest mind ootab ees tõenäoliselt tore päev, ja kes teab, äkki saan uued tossud endale!

Aitäh!

PS! Miks inimesed siis väänavad jalgu? Vastaks selle küsimusele oma sõbra, korterikaaslase ja endise klassivenna Tõnn Siku sõnadega: "Elu lihtsalt on selline!"

Pühendusega Ilusale Tüdrukule

Ma palun väga vabandust, et ma Sulle nii ütlesin, ma tõesti ei tahtnud nii teha. See oli nagu refleks enesekaitseks, et ma ei hakkaks mõtlema, et ma olengi loll. Kui ma oleks öelnud jah, et Sul on õigus, siis ma oleks ennast ise ka lolliks pidama hakanud ja parajaks idikaks. Tegelt nüüd ma olengi idikas, sest ma Sulle nii ütlesin. Aga kui ma iseendasse enam ei usuks, mis siis saaks? Tegelikult ega ma endasse ei usu ka, aga ma vähemalt olen uhke oma tulemuste üle, mis ma sain ja ma tean, et need on madalad, aga mitte minu jaoks ja ma ületasin ennast igakord võrreldes proovikaga ja niigi kõi vaatavad ülevalt alla mu peale, sest ma nii hale olin ning viimane inimene, kellelt ma sellist ütlemist ootasin olid Sina. Ma saan aru, et Sina tahad rohkem saada ja ma mõistan seda, aga see lause oli suht minu pihta solvav ja kui mulle öeldakse midagi, mis mind riivab, siis ma ka lajatan vastu kohe. Mina pingutasin ja ma lootsin, et Sina mõistad seda. Kuigi nüüd ma kahtlen selles ja ma ka nagu oleksin pettunud, et Sina ka mind lolliks ja nõmedaks pead. Ja ma tean, et mitte miski ei vabanda seda, mida ma Sulle ütlesin, aga püüa natuke ka minust aru saada, sest ma tõesti sain löögi allapoole vööd. Igaljuhul MA VÄGA VABANDAN ja loodan, et Sa ei ole kuri väga pikka aega ja ma suudan sellest totaal miinusest välja tulla!

Palun anna andeks!

Nonii Seltsimees

Tere varaõhtust, kell juba niipalju, et süüa enam ei tohiks.
Arvasin, et täna tuleb põnevam päev kui eile, siis pean selles siiski pettuma. Kõigepealt tegi Bridgestone näkku ja nüüd ei juhtu asju, mida olen lootnud ja mida on poolenisti lubatud ja hüpatakse viimastel hetkesel alt ära ja mina arvan küll, et midagi on tõsiselt mäda, aga ega mulle sii öelda. Tagatipuks on Härra Söön Mitchisid Aknalaual ennast ilusaks pidama hakanud, kus nurga alt? Ronib peegli ette, vahib ennast, teeb tõsist nägu, tõmbab põsed lohku ja tukka sätib viis minti ning siis ütleb, et ta näeb sitaks hea välja, jee rait. Nüüd lähen vist vaatan, mis masenduse maal toimub, sest kogu see asi kisub siiski sita poole ära!

Head aega konnad!

Hommikust vanataat

Hommikust,

Taaskord on kätte jõudnud uus päev ja loodetavasti natuke põnevam kui eilne. Õhtu veeres sellega suht läbi, et midagi teha ei olnud, kuni Aet tuli muidugi. Siis oli mu õhtu sisustatud terve aja, et see oli tore vähemalt, ma ei teadnud üldse, et ta tuleb. Igatahes, ma olin väga õnnelik, et ta tuli. Ainuke jama oli selles, et ta läks ära õhtul, suht pime oli ja ma palusin, et ta helistaks, kui ta koju jõuab ja ta ütles, et on unine ja võib unustada ning ma pakkusin välja, et helistan ise, aga siis, kui ma helistasin, siis ta ei vastanud ja ma hakkasin hullu moodi muretsema, õnneks kesköö paiku võttis ta lõpuks telefoni vastu ja tundus korras olema kõik vist. Igatahes nagu öeldud täna uus päev ja ei tea kohe, mis teha, varsti hakkab vormel, peaks poes käima (Coca-Cola 2L still 9.90). Käingi kohe peale seda. Aajah, muide, täna on emadepäev, peaks emale sõnumi saatma, no ma jah ei ole kodus, ega selle eest veel surma ei saa ma loodan, mis teha vahel peab hariduse ja muude asjade jaoks ohvreid tooma. Ma saadan, ausõna. Hommik on hetkel möödunud suht nii praegu, et Härra Kapist Väljas vaatab Tähelaeva, kus on eesti esindus vändagangster Tanel Padar. Tegelt, ega Padar nii hull ka pole, pealegi samast kandist enam vähem kui mina. Ega muud polegi olnud siiani. Leiutasime veel eile õhtul uue telekapuldi. Meil telekal antenni pole ja selleks, et Kanal 2-te ja TV 3-me vaadata tuleb seda sagedust iga natukese aja tagant näppima ja selleks tuleb omakorda püsti tõusta, aga et seda tegema ei peaks, püsti tõusma, võtsime harjavarre ja siis surgime kaugelt telekat sellega, kas me pole originaalsed? Muud suurt polegi vist. See asi veel, et mu blog koguvad kuulsust juba, sest Kaitz küsis just, et ega ma midagi juurde pole kirjutanud!

Aitäh lugemast! On my way to fame!

Ahhoi Kapten

Tervist,

Mina olen Parvekas, nagu te teate, ja mina hakkasin ka popiks ja noortepäraseks ning otsustasin ka blogipedeks hakata. Võib-olla ma isegi avastan, mis rõõm selles on! Võimalik ka, et mitte, sest ma ei ole väga eriline kirjamees ja mul on vahel ikka jummala pohhui. Hmm, miks selline lause, pigem sellest, et mu peas on tekkinud totaalne ajusurm. Täna on laupäev ja mul ei ole mitte midagi teha (hommikul käisin küll poes, aga ega sealgi suuremat lahedat polnud (Coca-Cola 2L ikka 9.90)), preili Kruusimägi on vanaemaga kuskil Värskas ja ma passin Joeliga Firmas, jei. Kellelgi ühtegi head ideed ka ei ole, et mida peale hakata. Õpiks, aga ei viitsi, sest see koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppimine pole nii lihtne, kui kõik arvavad, et mis seal siis ikka, lasteaed ju, nagu lapsemäng. MY ASS! See on ikka sitaks raske, tulge tehke terve nädal minu asju ja õlege, kas tahate sellist asja vabatahtlikult kolm aastat teha. No mina tahan ja see on mul ka laias laastus plaanis lähitulevikus, seega midatarka pole muud teha. Aga tulles tagasi selle juurde, et mul pole midagi teha. Ega ei olei, Kaitz jäi ka MSNis vait, oot, ei jäänud ka, just ütlesin talle, et ma tegin endale selle moepärase asjapulganduse. No egas muud polegi, lasen Mustikamehe tagasi siia oma uurimistööd tegema ja loodan ise, et nädalatagused sündmused ei kordu, sest tahaks ennast sellest koledusest säästa. Hea küll!

Head aega!