Kuradi kurat

Tere taas, ma pole ammu kirjutanud, mis? Tegelikult täpselt nädal aega kui päevi lugeda. Põhjus, miks pole kirjutanud on see, et olen olnud busy busy ja laisk ka. Hakkaks teile, lugejatele, kuigi ma ei tea, kui palju teid on, siis kirjutama päev haaval. Kuna viimane kord kui kirjutasin oli 10. mai, siis alustan järgena päevaga:
11. mai: Kui täpne olla oli see kolmapäev ja käisin hommikul koolis, õhtul netti ei pääsenud, ma oletan.
12. mai: See oli neljapäev ja miks ma siis ei kirjutanud? Tõnäoliselt seetõttu, et päeva ajal ma koolis ei käinud, arvutit siin polnud ja ma õppisin Pedagoogilist psühholoogiat ja õhtul ei saanud taas netti ligi. Tegelikult oli Aet ka veel siin ja me vaatasime telekat, mängisime telekamängu ja juurdlesime selle üle, et kas õppima ka hakkame järgmise päeva KT-ks ja otsustasime seda mitte teha, kuigi natuke lugesime õpikust, ja proovida unprepared testi ja selleasemel tegime oma loovõpetuse töid.
13. mai: Reede, hommikul kümme enne kaheksat olin juba keemia ringis ja ootasin, et saaks kontrolltööd tegema hakata, vaadake kuupäeva ja päeva, seega oletasin, et läheb halvasti, kuigi mul oli õppimata niigi. Oh seda imet, kahest küsimusest, oli üks selline mille vastust ma teadsin ja teise vastuse õppisin ma kontrolltöö käigus ära ja kirjutasin samuti vastuse lehele. Kui kontrolttö tehtud täitsin veel lehe, ainekursuse kohta ja panin auditooriumist ajama. Läksin nimelt Tallinna bussi peale, et Tallinnasse sõita. Saime bussiel Aetiga, sõitsime natuke maada Tartust välja ja siis lõpuks tabas meid kurikuulus 13 ja reede. Buss lagunes ära ning peale 100 meetri läbimist, tugeva vibratsiooniga bussi keres jäi ta seisma tee serva. Siis kukkus üks vene aktsendiga blond libu karjuma bussijuhi peale. Tuli veel välja, et on arst, hea vitt ikka. Kõik inimesed olid niigi natuke ehmatunud, et buss järskus tõmblema hakkas ja siis veel see vinguv vitt ajab ka kõiki närvi. No istusime seal bussis 45 minti kuni asendus saadeti. Tegelt tuli vahepeal veel üks buss, aga sinna ma ei mahtunud, aga mul pold kiiret ka. No kui linna jõudsin, siis polnud suurt midagi. Käisin Aetiga naisteriiete poes kogu aja, kui ta linnas oli. Ta läks nimelt rongiga Rakverre tagasi. Igatahes mina sain veel inimestega kokku, nägin, kuidas Viru keskuse ees miski laksu all tüüp hullu moodi purskaevusid ja laudu koristas. Pärast seda läksin Petsi juurde ja seal möödus õhtu õdusate juttude ja joogiklaasi taga.
14. mai: Laupäev, ärkasin julma pohmakaga, õnneks Pets aitas hädast välja Ibuprofeni ja aspiriiniga, viimane oli selleks, et veri vedelamaks tagasi saada. Siis sain emmega Ülemistel kokku, kuhu mul tuli bussijaamast jala minna, sest ma ei mõista ju linnaliina Tallinna linnas niiaplju. Emme ostis mulle natuke uusi riideid, mitte pooltki niipalju, kui mul vaja oleks, aga natuke siiski. Teksad ja tossud ning siis sõitsin bussiga koju Kadrinasse, terve aja kaaslaseks kodanik Siret Pung, kes oli mu bioloogiaõpetaja Kadrinas, kui keskkoolis käisin. Hea eit tegi nägu, et ei näe mind alguses ja lootsin vist, et mina temast ka välja ei tee, aga ütles siiski kõlava ja selge häälega tere, mis tal üle jäi, kui vastu öelda. Koju sõit möödus viperusteta ja meeldiva sõidukaaslasega. koju jõudes ootas mind ees miski plkiade pidu, mida mu õde korraldama hakkas seal. Mina vaatasin poole päevaga kõik Friendside seitsmenda hooaja osad ära, välja arvatud need, mida näinud olin juba, et aega kokku hoida, sest teadsin, et pühapäeval mul selleks aega pole.
15. mai: Pühapäev - õde oli eelneval päeval teatanud, et me saame vanavanematega kokku rakveres ja mul tuli vanaema Kadrinas külastada ja kõige peamisem oli see, et meil Aetiga sai koos oldud niiaplju kui pool aastat, mis minu jaoks suur asi, kuna mu keskmine on tavaliselt olnud kaks nädalat, ei tea miks ja ei hakka seda siin ka arutama momendil. Niisiis oli mul pühapäevaks palju plaane ja mitte mingisugust aimu, kuidas neid kõiki täita. Küsisin Kaitzi käest nõu, ta andis, aga teades oma vanavanemaid ja ennast ei oleks neist midagi välja tulnud, though THANK YOU KAITZ. Igatahes lükkasin Rakvere vanavanemad tunni jagu edasi ja saingi kõik oma asjad tehtud. Peale vanavanemaid Rakveres sain veel kokku Aetiga, sest siiski tähtpäev, läksime Tivolisse Genialiste kuulama ja miskite asjadega sõitma, aga tema ei tahtnud millegagi sõita ja ma siis käisin õega. Seegi oli üpris fun. Aet ütles küll, et tal pole häda midagi ja tal on hea, kui midagi ei tee, aga ma ei tahtnud sellega leppida ja otsutasin, et peaks kuskile süüma minema veel hilisel tunnil. Tegime seda hiina restoranis Virma (nagu Firma ainult, et paremad söögid :P) Siis saatsin Aet veel hiljem koju ja läksin ka ise või tegelikult mind viidi. Kodus ma ka kohe uinusin.
16. mai: Esmaspäev algas mulle juba 6.40, et asjad kokku panna ja Rakverre bussiga sõita, et siis seal omakorda bussiga tagasi Tartusse, kus ma ka praegu olen muide. Siia jõudes magasime Aetiga terve päeva maha põhimõtteliselt, mängides vahepeal telekamängu ja poest süüa tuues, suurt midagi muud polnudki. Kasisime ennast veel õhtul ja läksime magama. Aa Aet tahtis veel McDonaldisse minna õhtul, aga kuna siina me käima bussiga ja tal on kuukaart, siis ta ütles, et läheb üksi, et ma ei peaks raha kulutama (ma tean, et ta tahtis, et ma kaasa tuleks, aga ta lihtsalt ütleb, et pole vaja, aga ma ei saa teha asju, mida ta ei ütle mulle ju, ma tahaks, et ta ütleks, et ta tahab, et ma kaasa tuleks, ma ju kohe läheks). Pärast tuli välja, et Aet käis terve tee jala, sest õhtul polnud busse enam.
17. mai: Täna - pole midagi olnud ka suurt, sest kooli teisipäeviti pole, tegelt pole teda enam suht üldse järgi. Pidime ärkama 10.01, aga uni oli mul nii magus, et jäime siiski magam edasi, ju siis tuli Aetil ka ning magasime kella kolmveerand kaheteistkümneni, ning siis läskime tema poole Annelinna, pidime tegema loovust, aga ei teinud, sest tuju polnud ja ma tulin siis koju ära ja vaatasin kossu (Rock kaotas kurat, aga tulgu Ehitustöörist Tartusse, saavad niiiiiiiiiiiiii tappa) ning mängisin telekamängu ja siis tulin netti ja hakkasin ratepedetsema, rõhutan sõna pedetsema, sest sain sellise kirja:

tere noormees....
ma vaatasin,et sul on väga sümpaatne nägu ja mehine pilk...
kas olete häkki huvitatud , pakun teile proovi meie stuudios...

tutvustan siis ennast ka olen gaywebi omanik ja sooviks teist paar pilti teha....kogu see süsteem on anonüümne ja ei ole üleval eestis...kui juhtub nii,et teie pildid ei sobi meie keskkonda või ülevaataja ei kiida neid heaks,siis sobivad nad kindlasti rate.ee-sse ja need pildid saate te endale kui meie poolne vastus tuleb negatiivne...aga proovida võiksite siiski,sest meie fotograaf on tipp tasemel ja pildid tulevad alati kvaliteetsed...

palun vastakse kui olete nõus...(maksame hästi)

Sellise asja peale ei oska ma midagi kosta kohe, kindel on see, et ma seda ei tee, ega ma miski nõme ja hale ei ole, et kohe sellise asja peale jooksen. Ma saan aru, et õige pede näeb välja nagu mina, paks ja kole, aga mis siis, jama ka kui kuskil pedeajakirjas ilmun, sõida kogemata Berliini ja miskid mehed näppima tulevad.
Egas rohkem olegmi midagi, suure pedešokiga lähen telekamängu veel mängima ja Tõnniga lootma, et Joel taaskord endale meessoost sekspartnerit pole kaasa kuksilt vedanud, sest ta on ikka veel väljas, vaatama kellaajale (22.56) ja see tähendab ainult üht, ta on täis kuskil.

Lähengi, sauhh!