Tervist Lompar

Alustaks täna filosoofilise mõttega. Miks inimeste jalad välja väänduvad? Ma nagu täna tulin trepist alla ja hoplaa jalg alt läinud ja täiesti valus ja koperdasin ning, kui pidama sain, et asja uurida ja aru saada, mis juhtus, mõistsin, et olen jala ära väänanud. Väga valus! Peale kerget jala tunde analüüsi otsustasin edasi kõndida, see oli valulik ja kesklinnast võtsin bussi! Pealegi on mul tekkinud, miski kahtlane valu alla parema tarkushama juurde igemesse või selle koha peale, kus ige läheb üle sisepõseks. Sealt valutabki. By the way, see, mis on öeldud, et kui näiteks jalg valutab löö ennast täiega kõhtu, et siis ei tunne jalavalu, sest kõht valutab ehk siis, et tugevam valu tapab nõrgema, see ei pea vett või on mu jalavalu ja suu valu sama tugevad. Mõlemad häiriviad, ei saa kõndida ja diktsioon on kehv. Muidu on hea päev olnud, inglise keel on siiski jama, tunnen ennast eliidina teiste seas, no on ka teisi, kes oskavad, aga kurat ma ei õppinud halligi ja sain C, mis õppejõud oli purjus, kui parandas neid või? Kaitz käis siin täna ka. Ennem seda oli üks kiirkoristus ja jooksmine, mitte minu poolt, mis mulle ei meeldi, pole kunagi see jooksmine meeldinud ja tõenäoliselt ei hakka ka meeldima. Igatahes fun oli. Ma sain ühe pildi üle naerda päris hästi, naer kõlas nagu vanasti, huvitav, kuhu see naer kadunud oli? No loodame, et nüüd on mõnda aega tagasi.
Igatahes see suur, et sissejuhtuseks homsesse. Mind ootab rõõmus teekond Annelinna homme, kus pean hakkama tegelema asjadega, mida ma ei oska ja ma ei taha neid teha, aga keda see huvitab? Selles mõttes, et mulle öeldakse, et kui pingutan, siis ka saan. No ma olen pingutanud, ja muide sitaks olen pingutanud, ning see pole aidanud, siis miks peaks see ka nüüd aitma. Ma lihtsalt ei ole loodud tegema käega asju: pilte joonistama, kujusid voolima, nõusid voolida, erinevaid esemeid voolima, õmblema, liimima jne. Aga noh, eks ma astu totalitaarsele korrale taas vastu, mis mul ikka muud üle jääb. Nüüd lähen igal juhul magama, sest mind ootab ees tõenäoliselt tore päev, ja kes teab, äkki saan uued tossud endale!

Aitäh!

PS! Miks inimesed siis väänavad jalgu? Vastaks selle küsimusele oma sõbra, korterikaaslase ja endise klassivenna Tõnn Siku sõnadega: "Elu lihtsalt on selline!"