Ohoo

Vot see on olnud nüüd väga pikk aeg, kui ma kirjutanud pole siia, arvate juba raudselt, et seda ei juhtu enam kunagi, aga siiski juhtub. Just praegu! Mis on siis suuremat mul toimunud. No olen kooliga hakkama saanud, käin tööl, kuid kisub vägisi sinnapoole, et tuleb sealt ära tulla, sest arvuti raha sealt nähstavasti kokku ei tule ja mei tea, kaua ma tahan ennast tappa seal, viskaks esimesest augustist jalad seinale ja ei teeks midagi. Miks just 1. augustist? Sellepärast, et mina ja Aet saame sellest kuupäevast alates oma toa ühikas. Kõik on tore üldiselt, aga mõned jamad on siiski nagu alati. Eraldi tuba me ei saa ning see tähendab, et peame boksi jagama miski kahe tüdrukuga, kes on kõrvaltoas, aga see pole suur probleem, kuigi mõned inimesed juba arvavad, et sellest saab probleem, mina seda ei usu. Minu jaoks on probleem see, et tuleb hakata odavalt elama, et ots otsaga kokku tuleks, sest talvel on tõenäoliselt ikka kommud ka laes ja raha pole kuskilt võtta. Aga küll me kuidagi hakkama saame, alati oleme saanud ju.
Vahepeal olen saanud ka aasta vanemaks. See on olnud päris kaheti tundeid tekitav. Jama on saada 20, sest kaks ees ikakgi, aga nii tore on sõpradega napsitada ja niisama head aega koos veeta, sest see suvi seda teha pole ju saanud, võiks mõnikord rohkem saada, aga mis seal teha, midagi muud, kui nautida seda vähestki. Kingid on ka asja juures änksa (jube sõna).
Ega suurt muud polegi toiminud. Nii igav elu mul ongi. Proovigugi keegi öelda, et mul on huvitav elu halligi pole või just pigem ongi hall elu. Krt selline uni on praegu peal, et hernes ka peas ei lõika enam mitte midagi. Peaks viimase ikka kooli ajaks korda seadma, räägivad, et ka see aasta on seda vaja kasutada, krt, mida nad veel ei taha, äkki nõuaks, et õppima peab ka sellest aastast hakkama, aga elab ka selle üle. Eks mu elu ongi üks suur üleelamine, aga siiani olen kuidagi suutnud hakkama saada, suur poiss ka juba nagu ennem öeldud sai, varsti nelikümmend ka. See on küll väike ülepingutus, aga kaua sinna enam polegi ju, hirmutatakse vaikselt mind, inimeste poolt, kes saavad paari kuu pärast ise samuti 20. Vaadake, siis, kui hea olla on, kui kaks ette tiksub, see on nagu, et uneaeg tuleb, kõik sureb välja keahs nädalaks ajaks ennem sünnipäeva, sünnipäeval on taas kõik ok ja siis, kui sünnipäevast on nädal veel möödas hakkad mõtlema, et mis see siis ära ei ole, kah vanus ja elad oma elu edasi nagu ennemgi. Veider asi see inimmõistus, eriti mul. By the way ma olen jõudnud järeldusele sünnipäevaga, et ma olen maailma kõige ilusam ja lahedam mööndustega. Ärge täpsustavaid detaile tahtke, sest neid ei ole ega suure tõenäosusega ka tule, selline mees olen. Ükskord olin ka selline, tore oli. Aga nüüd ma küll magama, segast peksan juba (vähemalt ei peksa midagi muud (sulud pidid autori ebakindlust näitama(vaadake siis))). Kus nüüd tuli sulge, aga peaks õige olema.

Head ööd!