Annelinnast

Nii, see on jama. Misasi? Kust ma tean. Ei tegelt on nii, et mind süüdistati selles, et ma väga sageli ei maini nimesid ja kutsusin kedagi Annelinnaks, kuigi tal on nimi ka. Väga vabandan, aga ma ei mõelnud seda. Aga kui vaja siis: ma olen täna Aeti juures, kes elab Annelinnas. Nii sellega on nüüd vist segadus likvideeritud, ma loodan. Nii, nagu eile mainitud sai, tegin täna käelist tegevust ehk tööõpetust, et ükski perverssen hing ei hakkaks midagi veidrat käelise tegevuse all arvama. No ega see oluline polegi, sest ühe asjaga olen siiani hakkama saanud ja teine on pooleli ja ega ei paistagi, et see täna valmis saab. Kui aus olla, ega ma taha tehagi enam, ma tunnen ennast väga ebamugavalt. Nii, pärast pikka mõttepausi ma jätkaks siiski. Tegelikult vaatasin kurikuulsat saadet "He's a Lady" ja ootasin, pihud higised, et Aet hakkab ettepanekuid minu naisestamise kohta tegema. Vedas! Ei tea, mis tal pähe lõi, aga ta siiski ei teinud seda. Ega mind see enam väga häirigi. Ma temaga seda juba kolm korda vaadanud ja ma juba harjunud, et mind tahetakse saata kleidi ikkesse. Aga eks ma ela üle, ma olen tema kallal ka nõme (suht tihti nagu Ta ütleb). Kellel nüüd on arvamus jäänud, et Aet miski rõve bitch on, siis see eksib! Nagu ta ise ütleb ja ma nõustun "tugevalt" on ta enam vähem normaalne.
Igatahes aitab ninnu-nännutamisest ja aeg mehe juttu ajada. Seega panen oma asjad kokku ja lähen Firmasse ja panen oma armsa pidžaama selga ja poen tuttu (põhku, kes aru ei saanud). Vot see on mehelik jutt, My Ass. Ma arvan, et sean sammud kodupoole ja teepeal taon Treffneri pargis kaks venelast ära, saan kolmandalt tappa ja lähen koju joon puhtalt kuke viina ja lähen magama, et homme taas õmblemisega alustada.

Head Õhtut, annivakid!