Hoplaa

Vot seda poleks küll arvanud, et ma nii pika vahe pean. Lahe, kas pole? Ma isegi ei tea, kas kellelgi on piisavalt mälu või meeldetulemsit, et siia korra kiigata, ag ama vähemalt tean ühte peale iseenda, eks ma reklaami seda ka siis. Miks pole ma kirjutanud? Sest algul polnud aega, siis ununes ja nii ta jäi, kuni praeguse hetkeni. Ja ongi fun, saab jälle kirjtuada, äkki saab kuulsaksi kunagi. Mis ma teinud olen vahepeal? No kool algas taas, väga raske semester on olnud ja see ei taha ka kuidagi läbi saada, kukkusin ühel eksamil läbi ja hinded on ka sitad, samas, kui on ikka selline tamp peal nagu viimasel semestril, ega siis suurt loota ka saa. Pealegi, mis suuremasi õppija ma ikka olen. Ühesõnaga hinded sitad, masendav olukord ja kuidagi ei leia enam jõudu ega motivatsiooni, aga loodame, et tuleb tagasi, kuigi praegu ei näe seda tulemas. Vahepeal olen saanud kohutava asja teada, ma olen sellest saati kui ülikoolis hakkasin käima olen juurde võtnud 23 kg, seega kaalun 92 kg, metsik kas pole? Mul on enda kaitseks ainult üks asi öelda. Ole mees (või naine) ja tee järgi! (Aet mitte Sina tegelt) Kõht on lahmakas. Vähemalt ei ole kuangi tugitooli vajadust, istun taburetile ja toetan ennast kõhule ja ongi suht mugav. Täis kõhuga on veel eriti hea, kuid siis on oht, et kui liiga tugevalt suruda, hakkab natuke vahele viskama. Sporti ka ikkagi teha ei viitsi. Lahe kas pole, kuigi see on jama, et kui midagi viltu läheb, siis on naiste hulgas 23 kg vähem lööki. Aga loodame, et ei lähe siis. Ega suurt polegi vahepeal olnud, jõulud, ega midagi erilist, aastavahetus pole kunagi midagi head. Alati midagi viltu läinud. Tegelt suht masendav aeg küll jah praegu, see kuradi erivajadustega laste psühholoogia jääb minu elu komistuskiviks vist, kui ikka 30-st teeb ära 4 või 5 inimest ei ole mul suurt loota. Putsi sellega, alati saan tööd diiedi väljatöötajana. Seega lõpetan, ennem, kui päris närvi lähen.
Aitäh!