Kiss my hairy ass, or not suit yourself!

Tere taas. Ma nüüd kirjutan jälle. Eile käisin siis seda kõnet pidamas. Või tegelt, mis kõne see ikka oli. Selline ühe lehekülje pikkune jutuke, mille ma siis ette vuristasin. Tegelikult ega ma seda vuristanud rääkisin omasel kombel. Algus oli veidi konarlik, aga muidu läks täitsa hästi, ise kurda, arvestades, et see oli minujaoks esimest korda olla taolises rollis. Varem olen mingeid tobedaid lollusi rääkinud rahva ees, aga seekord oli selline olulisem ja tõsisem asi, kuigi ma üritasin sinnagi natuke nalja sisse panna, aga need elimineeriti kiirelt, üks jäi, saal korra niheles rõõmsalt, aga see jäi sinnapaika, vähemalt kuulati mind naeratus näol. Kurat see tuli nüüd pikk lause. Ma olen avastanud, et minust hakkab düsgraafik (ma loodan, et kirjutasin õigesti) saama. Igal poole on kogu aeg, mingid vead sees ja need ei ole lihtsad trükivead. Lauses on vahel sõnu puudu, sõnade käänded ja pöörde on sageli valed. Ei tea what the FUCK is going ON. Isegi siin praegu iga natukese aja tagant parandan kirjavigu ja olen kindel, et need jäävad ikka sisse.
Täna ma siis lähen veel praktikale, mida olen teinud iga päev alates eelmisest esmaspäevast saadik (laupäev ja pühapäev muidugi välja arvata). Ei olegi hullu. Enesekindlus hakkab tulema, peaagu kõikides tavasituatsioonides olen juba kindel, tean mida teha ning paistab, et õpetaja, kelle käe all ma ennast lihvin (see ei olnud mingi nilbe nali) on ka minuga rahul, seega olen üpris õnnelik oma tegemiste üle. Raha võiks rohkem olla, sest hetkel pole mul seda üldse. Viimasel ajal raha nii vähe olnud, et õlle asemel olen pidanud jooma lasteõlut. Tegelikult seda juba pikka aega. Lasteõlu all mõtlen kalja, viie liitri kaupa. Praktikal on ainult see paha asi, et kui on nagu täna, et lähen alles poole üheks, siis ma jõuan sinna, lapsed lähgevad magama sisuliselt kohe ja ma istun seal niisama kella kolmeni kui nad üles ärkavad ja siis nad mängivad niisama kuni vanemad järgi tulevad, suurt tegevusi ega midagi pole, aga mul ju ka kohustuslik programm, mida praktika kordinaator ootab ja selle täitmine võib kujuneda päris raskeks. Kuigi ka sellega paistab kõik hästi minema. Ega raha ongi kõige suurem mure praegu. Seda on kogu aeg vähe olnud, aga nüüd on vapsee otsas. Ei teagi, mis edasi saab. Igal juhul muidu läheb hästi. Tegemist on ja üritan teha neid asju nii kuidas oskan. Ainult see on ka jama, et praktika saab reedel läbi ja siis peab hakkama õppima jällegi ja seda tuleb hakata nüüd tugevalt tegema, sest osad ained hakkavad juba otsa saama ja osades ainetes hakkavad kontrolltööd tulema ja need tuleb ära teha kõik. Tegelt oleks endal ka hea, kui kõik asjad oleks tehtud ja õpitud, pinget vähem, aga teate küll, ega see õppimine tule nii kergelt kui tahaks. Mõtled küll, et ah vaatan pool tunnikest telekat veel või näpin arvutit ja siis hakkan, aga sellest poolest tunnist sageli kujuneb terve õhtu.
No igatahes ma ei tüüta oma lolli jutuga enam teid, pooled nagunii ei lugenudki edasi sealt, kus ütlesin tere taas. Olgu!
Head aega siis!